Sissejuhatus
Skautlikule liikumisele pani aluse 1907. aastal Robert Baden-Powell. Liikumine levis kiiresti üle maailma. Eestis oli skautluse rajajaks Anton Õunapuu ja esimesed skaudirühmad alustasid Eestis tegevust 1912. a. ning Eesti Skautide Malev loodi 1921. aastal. 1922. a. juulis koguneti Pariisi konverentsile, kus asutati Skautide Maailmaorganisatsioon (World Organization of the Scout Movement, WOSM), mille üheks asutajaliikmeks oli Eesti Skautide Malev. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt 1940. a. keelustati skautlik liikumine Eestis. Skautlus taastati Eestis 1988. a. 1989. a. taastati Eesti Skautide Malev ning loodi Eesti Eetser-Skautide Ühendus. 10. juunil 1995. a. asutati Eesti Skautide Ühing, mille põhikiri registreeriti kultuuri- ja haridusministri 07.09.1995. a. käskkirjaga nr.397. Eesti Skautide Ühing võeti 1996. aastal Skautide Maailmaorganisatsiooni liikmeks. Osa Eesti Eetser-Skautide Ühenduse liikmetest liitus Eesti Skautide Ühinguga ja Eesti Eetser-Skautide Ühenduse tegevus sundlõpetati 1999. aastal. 2006. aastal otsustas Eesti Skautide Malev ühineda Eesti Skautide Ühinguga. Eesti Skautide Ühing on 1940. aastani tegutsenud Eesti Skautide Maleva järjepidevuse kandja.
1. Nimetus
Eesti Skautide Ühing (ESÜ). Eesti Skautide Ühingu inglise keelne nimetus on Estonian Scout Association.
2. Asukoht
ESÜ asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
3. ESÜ põhiolemus
3.1. Skautlik liikumine on vabatahtlik apoliitiline hariduslik noorte liikumine, mis on avatud kõigile, sõltumata rahvusest, rassist, soost ja usust, olles kooskõlas skautluse rajaja poolt loodud sihtide ja eesmärkidega.
3.2. Käesolev põhikiri on kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja Skautide Maailmaorganisatsiooni (WOSM) põhimõtetega.
3.3. ESÜ on mittetulundusühing, mis ei taotle tulu saamist majandustegevuse kaudu ja mille põhisisuks on noorte ettevalmistamine eeskujulikeks kodanikeks.
3.4. ESÜ liikmed ja piirkondlikud üksused võivad astuda organisatsioonide liikmeks, mille tegevus pole vastuolus ESÜ põhikirjaga.
3.5. ESÜ on juriidiline isik, kellel on pitsat, pangaarve ja sümboolika.
4. ESÜ eesmärgid ja põhialused
4.1. ESÜ eesmärgiks on arendada avalikkusele suunatud tegevuse kaudu Eesti Vabariigi noori, kooskõlas skautluse eesmärgi, põhimõtete ja meetoditega, täisväärtuslikeks kodanikeks.
4.2. Oma eesmärkide saavutamiseks on ESÜ-l õigus:
- korraldada laste- ja noorteüritusi, sh. puhke-, spordi- ja õppelaagreid, seminare, matku, jms;
- korraldada koolituskursusi;
- vahendada noorsoovahetust, sh. rahvusvaheline õpilas- ja üliõpilasvahetus ning vabatahtlike teenistus;
- asutada ja jagada stipendiume, autasusid ja teenetemärke;
- välja anda vastavasisulisi infokandjaid (trükised, audio- ja videokandjad, WWW, jne.);
- sõlmida koostöölepinguid teiste organisatsioonide ja asutustega, samuti teostada kõiki majandustehinguid, mis on vajalikud ESÜ eesmärgi täitmiseks.
4.3. Skautliku liikumise põhialused on järgmised:
1. austada Jumalat:
- väärtustada vaimseid põhimõtteid ja olla truu oma usule;
2. kohustus teiste ees:
- olla truu oma riigile ja edendada kohalikku, riiklikku ja ülemaailmset rahu, üksteisemõistmist ja koostööd;
3. kohustus iseenda ees:
- arendada iseennast.
4.4. Skautliku liikumise aluseks on hundu lubadus, hundu seadused, skaudi tõotus, skaudi raudsed seadused ja skaudi seadused.
4.4.1. Hundud annavad alljärgneva lubaduse ja püüavad täita alljärgnevaid hundu seadusi.
Hundu lubadus
„Luban olla sõnakuulelik, austada Jumalat, armastada Eestit, minu Isamaad, täita hundu seadusi ja teha iga päev head.“
Hundu seadused
1. Hundu on aus.
2. Hundu on abivalmis.
3. Hundu on töökas.
4.4.2. Skaudid annavad alljärgneva tõotuse ja püüavad täita alljärgnevaid skaudi seadusi.
Skaudi tõotus
„Tõotan pühalikult püüda teha parimat, et austada Jumalat, täita kohust Eesti, minu Isamaa ees, aidata kaasinimest ja järgida skaudiseadusi.“
Skaudi raudsed seadused
1. Skaut on hoolas õppija.
2. Skaut on karske.
3. Skaut ei suitseta.
Skaudi seadused
1. Skaut on usaldatav.
2. Skaut on truu.
3. Skaut on abivalmis.
4. Skaut on sõbralik ja rõõmus.
5. Skaut on viisakas.
6. Skaut on looduse sõber.
7. Skaut austab iseennast ja teisi.
8. Skaut on sihikindel ja visa.
9. Skaut on kokkuhoidlik ja töökas.
10. Skaut on puhas mõttes, sõnas ja teos.
4.4.3. Kui tõotuse või lubaduse andjale ei ole Eesti isamaa, siis võib ta kasutada sõna “Isamaa” asemel sõna “kodumaa”.
4.5. Skautlikuks õppemeetodiks on pidev enesekasvatuse süsteem, kus:
- järgitakse tõotust ja seadusi;
- õpitakse tegutsedes;
- tegutsetakse täiskasvanute suunamisel väikestes gruppides, arendatakse kohusetunnet ja õpetatakse skautlikku omavalitsust, mis arendab iseloomu, oskusi, iseseisvust, koostöö- ja juhtimisvõimeid ning keskkonnasäästlikku mõtteviisi;
- kasutatakse programme, mis on arendavad ja huvipakkuvad, arvestades liikmete huve, kasutades mänguelemente, praktilisi oskusi ja ühiskonna teenimist. Tegevus toimub suuremas osas looduses.
5. ESÜ organisatsioon
5.1. ESÜ on kasvatuslik noorteorganisatsioon, mis tegutseb vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja ESÜ üldkogu otsustele. ESÜ on üleriigiline, sõltumatu, vabatahtlik ja apoliitiline.
5.2. Organisatsiooni struktuuri moodustavad:
1. üleriigiline ühing;
2. piirkondlikud üksused ESÜ osakondade või iseseisvate juriidiliste isikutena: malevad, lipkonnad, rühmad, salgad, pesad, karjad, klubid ja pered;
3. nõuandva funktsiooniga skautmasterite kogu ESÜ osakonnana, kuhu kuuluvad skautmasterid ja nooremskautmasterid.
5.3. Piirkondliku üksuse võivad moodustada piirkondlikul alusel vähemalt 5 ESÜ liiget.
5.4. Piirkondliku üksuse kõrgeimaks organiks on piirkondliku üksuse koosolek, mille kutsub kokku piirkondliku üksuse juhatus vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 üksuse liikmete kirjalikul nõudmisel. Piirkondliku üksuse koosoleku kokkukutsumise kord kehtestatakse üksuse esimesel koosolekul.
5.5. Üksust juhib ja esindab õigustoimingutes juhatus, mis on pädev otsustama üksust puudutavaid küsimusi ja mille suurus, koosseis ning ametiaja pikkus otsustatakse koosolekul üksuse liikmete lihthäälteenamusega või määratakse üksuse põhikirjaga.
5.6. Piirkondliku üksuse rahaliste vahendite kasutamise õigus on üksuse koosoleku poolt kehtestatud korras üksuse juhatusel.
5.7. Piirkondlikud üksused on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande ESÜ peastaabile 1 kuu jooksul peale üksuse majandusaasta lõppu.
5.8. ESÜ organid on:
1. üldkogu;
2. peastaap;
3. büroo;
4. revisjonikomisjon;
5. aukohus.
6. ESÜ liikmeskond
6.1. ESÜ liikmeks võivad astuda kõik, kes nõustuvad omaks võtma skautlikke eesmärke, põhimõtteid ja meetodeid.
6.2. Liikmeskond jaguneb:
1. hundud: 6 – 10-aastased;
2. skaudid: 11 – 14-aastased;
3. vanemskaudid: 15 – 17-aastased;
4. rändurid: 18 – 26-aastased;
5. tegevjuhid: vähemalt 18 a. vanad ESÜ liikmed, kes tegutsevad aktiivselt noorte õppeprogrammi läbiviimisel või on tegevad piirkondliku üksuse juhatuses või ESÜ peastaabis, revisjonikomisjonis, Skm Kogu juhatuses või aukohtus; on registreeritud ESÜ peastaabi poolt ja on andnud skaudi tõotuse;
6. vanad skaudid, kes ei osale enam aktiivselt noortetöös, koonduvad piirkondlike üksuste juurde tegutsevatesse allüksustesse;
7. üksikliikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kes on andnud skauditõotuse ja
aitavad arendada skautlikku liikumist ning ei kuulu ühessegi üksusesse;
8. toetajaliikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kes aitavad arendada
skautlikku liikumist ja tunnistavad skautlikke põhimõtteid.
6.3. ESÜ liikmeks astumine on vabatahtlik ja toimub liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel.
6.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab peastaap, kes peab liikmete üle arvestust.
6.5. Kõik liikmed on kohustatud maksma iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise korra määrab üldkogu.
6.6. Liikmete nimekirjast väljaarvamise otsustab peastaap omaalgatuslikult või aukohtu ettepanekul, kui liige:
1. pole tasunud liikmemaksu majandusaasta lõpuks,
2. rikub skaudi tõotust või hundu lubadust või ei täida skaudi/hundu seadusi,
3. on põhikirjasätteid rikkunud või mõnel muul viisil ühingut olulisel määral kahjustanud.
6.7. Kui liige pole ühingust väljaarvamisega nõus, on tal õigus apelleerida üldkogule. Üldkogu otsus on lõplik.
6.8. ESÜ liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel majandusaasta lõpul ESÜ-st välja astuda.
6.9. ESÜ-st väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest tuleb liikmele viivitamatult kirjalikult teatada.
6.10. Igal ESÜ liikmel on õigus saada teavet ESÜ tegevuse kohta ja osaleda ESÜ üritustel.
7. ESÜ juhtimine
7.1. ESÜ juhtorganid on:
1. üldkogu;
2. peastaap.
8. ESÜ üldkogu
8.1. Üldkogu on ESÜ kõrgemaks võimuorganiks, olles volinike koosolek üldkoosoleku õigustes. Volinikud valitakse kõikide tegevjuhtide seast üksustes arvestuslikult üks volinik kümne liikme kohta. Väiksematel kui 10-liikmelistel üksustel ja Skm Kogul, aukohtul, revisjonikomisjonil ning peastaabil on õigus saata üldkogule hääleõiguslikuna osalema üks tegevjuht. Üldkogu kutsub kokku peastaap vähemalt üks kord aastas. Peastaappeab koosoleku päevakorra projekti tegevjuhtidele saatma vähemalt 2 kuud enne koosoleku toimumist. Kõigil ESÜ liikmetelon õigus esitada omapoolseid ettepanekuid päevakorra osas peastaabilekirjalikult vähemalt 40 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku toimumise aeg, koht ja lõplik päevakord peavad tegevjuhtidele olema teatatud kirjalikult vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist.
8.2. Erakorralise üldkogu koosoleku võib kokku kutsuda peastaap iseseisvalt või vähemalt kahe kolmandiku (2/3) tegevjuhtide või vähemalt 1/10 liikmete nõudel. Kokkukutsuja peab erakorralise üldkoosoleku päevakorra tegevjuhtidele saatma vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist.
8.3. Üldkogu võtab vastu otsuseid kõikides ESÜ juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse, põhikirja või üldkogu otsusega antud peastaabi või ESÜ muu organi pädevusse.
8.4. Üldkogu pädevusse kuulub:
1. põhikirja muutmine ja tõlgendamine;
2. organisatsiooni eesmärgi muutmine;
3. peavanema valimine, kes on ühingu patrooniks ja valitakse määramata ajaks;
4. peastaabi liikmete valimine ametitesse;
5. revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine;
6. aukohtu esimehe ja liikmete valimine;
7. erijuhendite ja kodukordade vastuvõtmine ja muutmine;
8. järgneva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
9. peastaabi ja majandusaasta aruande kinnitamine;
10. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
11. liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse ja maksmise korra määramine;
12. ESÜ arengukava kinnitamine;
13. ESÜ tegevuse reorganiseerimise ja lõpetamise üle otsustamine;
14. muude küsimustega tegelemine, mis pole teiste ühingu organite pädevuses.
8.5. Hääletamisel üldkogus on igal volinikul üks hääl.
8.6. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 50%+1 volinikest.
8.7. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik liikmed kirjalikult.
8.8. Volinik, kellel ei ole võimalik üldkogu koosolekul osaleda, võib kirjalikult volitada teist tegevjuhti hääletama enda eest. Ükski tegevjuht ei või vastu võtta rohkem kui ühe volituse.
8.9. Üldkogu otsuste vastuvõtmiskord on määratud üldkogu kodukorras, mille kinnitab üldkogu.
8.10. Põhikirja muutmise ja ESÜ reorganiseerimise või lõpetamise otsustamiseks vajatakse kahte kolmandikku (2/3) häälteenamust nendest, kes on kohal või esindatud.
8.11. Kõigil ESÜ liikmetelon aega esitada omapoolsed põhikirja muudatusettepanekud peastaabilekirjalikult vähemalt 40 päeva enne üldkogu koosoleku toimumist. Põhikirja muudatusettepanekud saadetakse tegevjuhtidele kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne üldkogu koosoleku toimumist.Muudatusettepanekute kohta lisa- või parandusettepanekuid võib esitada kuni üldkogu koosoleku alguseni.
8.12. Peastaabi liikmete ja/või peavanema valimise korral on kõigil ESÜ liikmetel õigus esitada omapoolseid kandidaate peastaabilekirjalikult vähemalt 40 päeva enne üldkogu koosoleku toimumist. Kandideerijate nimekiri saadetakse tegevjuhtidele kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne üldkogu koosoleku toimumist. Täiendavaid kandidaate võib esitada hiljemalt 1 nädal enne koosolekut.
9. ESÜ peastaap
9.1. Peastaap on ESÜ täidesaatev organ juhatuse õigustes.
9.2. Peastaap koosneb kuuest kuni kümnest liikmest, kes on valitud ESÜ liikmete seast kolmeks aastaks.
9.2.1. Peastaapi kuuluvad järgmised ametikohad:
1. peaskaut – juhatuse esimees, kes koordineerib ja juhendab peastaabi liikmete tööd;
2. peaskaudi asetäitja – vajadusel asendab peaskauti ning aitab peastaabi töö koordineerimisel;
3. programmijuht – arendab organisatsiooni noorteprogrammi;
4. välissekretär – arendab välissuhteid ja rahvusvahelist koostööd;
5. koolitusjuht – korraldab koolitust;
6. majandusjuht – juhib ühingu majandustegevust;
7. infojuht – teeb administratiivtööd;
8. hundutööala juht – arendab vastava vanusegrupi noorteprogrammi;
9. skauditööala juht – arendab vastava vanusegrupi noorteprogrammi;
10. vanemskaudi ja ränduritööala juht – arendab vastava vanusegrupi noorteprogrammi.
9.2.2.Minimaalsesse peastaabi koosseisu kuuluvad peaskaut, programmijuht, välissekretär, koolitusjuht, majandusjuht ja infojuht.
9.2.3.Peaskaudi kandidaadina saab üles seada vaid ESÜ peastaapi kuulunud või kuuluva isiku.
9.2.4.Peaskaudi asetäitja kandidaadi või kandidaadid esitab peaskaut või peaskaudi kandidaat. Juhul kui üldkogu ei kinnita peaskaudi/peaskaudi kandidaadi poolt üles seatud peaskaudi asetäitja kandidaati võib peaskaut/peaskaudi kandidaat esitada uue peaskaudi asetäitja kandidaadi järgmisel üldkogu koosolekul ja peastaap võib peaskaudi ettepanekul määrata peaskaudi asetäitja kohusetäitja ühe-aastase ametiajaga.
9.2.4.1. Peaskaudi asetäitja ametiaeg on seotud peaskaudi ametiajaga.
9.2.5. Peastaabi liikmed peavad olema teovõimelised täiskasvanud füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
9.3. Maksimumpikkusega mandaat ühel peastaabi ametikohal on kuus aastat järjest.
9.3.1.Kui peastaabi liikme kohale, k.a. juhul kui peastaabi liige on olnud ühel ametikohal kuus aastat järjest, ei ole üles seatud ühtegi kandidaati või ükski üles seatud kandidaatidest ei osutu valituks ning ametis olev peastaabi liige on nõus jätkama, siis võib tema ametiaega üldkoosoleku otsusega pikendada veel kuni kolme aasta võrra.
9.3.1.1. Kui ametis olev peastaabi liige ei ole nõus jätkama valib peastaap oma liikmete hulgast peastaabi liikme kohusetäitja ühe-aastase ametiajaga.
9.4. Peastaabil on järgmised funktsioonid:
1. üldkogu poolt tehtud otsuste täitmine;
2. üldkogu volitusel koosolekute vahelisel ajal tegutsemine;
3. Eesti skautliku liikumise eesmärkide, põhimõtete ja meetodite edendamine;
4. üldkogule tulevikuplaanide, eelarvete, tegevuskavade ja toimkondade või muude allüksuste moodustamise kohta ettepanekute tegemine ning nende töö koordineerimine;
5. tegevjuhtide ametisse kinnitamine;
6. sekretariaadi määramine;
7. aastaaruande esitamine üldkogule;
8. ühingu tegevuse juhtimine;
9. sisseastumis- ja liikmemaksu vastuvõtmine;
10. ESÜ igapäevase töö korraldamine vastavalt põhikirjale ja üldkogu otsustele;
11. koosseisuliste töötajate tööle võtmine, nende arvu ja palgafondi määramine;
12. ESÜ liikmete üle arvestuse pidamine.
9.5. Peastaabi koosolekud toimuvad vähemalt kord nelja kuu jooksul.
9.6. Erakorralisi koosolekuid võib kokku kutsuda peaskaut või vähemalt ½ peastaabi liikmeid ühiselt.
9.7. Peastaap on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt pool selle liikmetest.
9.8. Otsuseid tehakse lihthäälteenamusega kohalolijaist. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks peaskaudi hääl.
9.9. ESÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada peaskaut või majandusjuht või vähemalt kaks peastaabi liiget ühiselt.
9.10. Peastaabi liikmed võivad oma kohustusi üle kanda kolmandatele isikutele ainult üldkoosoleku otsusega.
9.11. Peastaap on kohustatud andma ESÜ liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ning esitama nende nõudel vastava aruande.
9.12. Peastaabi liikmed vastutavad oma tegevuse eest teiste ESÜ liikmetega samaväärselt.
9.13. Peastaabi liikmel on õigus ülesannete täitmisel vältimatute kulutuste hüvitamisele.
9.14. Peastaabi liikme võib üldkogu otsusega tagasi kutsuda.
10. ESÜ büroo
10.1.Büroo töötajad määrab ametisse peastaap kooskõlas kinnitatud eelarve ja peastaabi otsusega. Büroo on vastutav peastaabi ees.
10.2.Büroo korraldab ESÜ igapäevast tegevust ja abistab üldkogu ja peastaapi nende kohustuste täitmisel.
11. ESÜ revisjonikomisjon
11.1.Revisjonikomisjonis on kolm liiget, kes valitakse üldkogu poolt ESÜ liikmete seast kolmeks aastaks. ESÜ üldkogu valib revisjonikomisjoni esimehe. Revisjonikomisjon valib oma liikmete seast sekretäri.
11.2.Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik üldkogu ees.
11.3.Revisjonikomisjoni ülesandeks on kontrolli teostamine ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle.
11.4.Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi kuuluda ESÜ peastaapi .
11.5.Peastaabi ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidentidele ligipääsu vajalikkudele dokumentidele ning andma vajalikku teavet.
11.6.Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta üldkogule kirjaliku aruande.
12. ESÜ aukohus
12.1.Aukohus koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üldkogu poolt ESÜ liikmete seast kolmeks aastaks. ESÜ üldkogu valib aukohtu esimehe. Aukohus valib oma liikmete seast sekretäri.
12.2.Aukohus otsustab omaalgatuslikult või mõne ESÜ liikme esildise alusel ESÜ liikme noomimise või väljaheitmise vajaduse ESÜ-st ja teeb vastava ettepaneku peastaabile.
12.3.Aukohtu otsuse saab apelleerida üldkogule. Üldkogu otsus on lõplik.
12.4.Aukohus tegutseb oma kodukorra alusel, mis kinnitatakse üldkogu poolt.
13. ESÜ majandustegevus
13.1.ESÜ on kohustatud seadusega ettenähtud korras pidama raamatupidamisarvestust, tasuma riiklikke ja kohalikke makse ning esitama maksuametile nõutavad deklaratsioonid ja statistikaametile nõutavad aruanded.
13.2. ESÜ sissetulekuteks on:
1. liikmemaks;
2. varalised annetused ja eraldised;
3. tulu kirjanduse ja muude skautlike esemete müügist;
4. muud sissetulekud, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja kinnitatud peastaabi poolt.
13.3. ESÜ võib tegeleda vahendustegevusega põhikirjalistel tegevusaladel.
13.4. ESÜ majandustegevust juhib peastaabi majandusjuht.
13.5. Kõik väljaminekud vajavad peaskaudi või majandusjuhi allkirja. Peastaabi otsusel võib laiendada ESÜ arveldusarvetel allkirjaõigust ka teistele isikutele.Erandkorras võib peastaabi otsusel avada ESÜ-sse kuuluvatele struktuuriüksustele ja erinevate ürituste tarbeks eriarveid, mille kasutamiseks antakse allkirjaõigus peastaabi otsusega.
13.6.Peastaap esitab aruanded üldkogule kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkogu.
13.7. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik peastaabi liikmed.
13.8. ESÜ ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
13.9. ESÜ tegevus- ja majandusaasta kestab 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.
14. ESÜ reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine
14.1.ESÜ reorganiseerimise või lõpetamise otsustab üldkogu, vähemalt 2/3 häälte enamusega registreeritud tegevjuhtidest. Koheselt moodustatakse ka reorganiseerimis- või likvideerimiskomisjon, kes vastavalt otsusele viib läbi organisatsiooni reorganiseerimise või likvideerimise.
14.2. ESÜ liikmetel pole õigust ühingu varale ja ESÜ-l pole õigust liikmete varale.
14.3. Reorganiseerimise või likvideerimise korral otsustab ESÜ vara saatuse üldkogu. Lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega Vabariigi Valitsuse poolt Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Eesti Skautide Ühingu üldkogu koosolekul Tallinnas 24. novembril 2007. aastal.
