ESÜ noorteprogrammi aluseks on järgnevad põhiprintsiibid:

  • Skautliku meetodi kasutamine

  • Noorte kaasamine planeerimisprotsessi

  • Individuaalne kogemus ja personaalne areng

Skautlik meetod

Skautliku meetodi kaudu viime me programmi noorteni. Meetodi osadeks on kaheksa võrdselt olulist komponenti, mis koostoimes toovad välja skautluse tõelise olemuse. Skautliku meetodi kasutamisel tuleb välja, et skautluse eesmärgiks on noorte arendamine.

Skautluse eesmärk

Skautluse eesmärgiks on kasvatada noortest aktiivsed ja täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, aidates neil arendada sotsiaalselt, füüsiliselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt ning kõlbeliselt.  Need 5 arenguvaldkonda on noorteprogrammis olulisel kohal, sest noorte iga tegevus/seiklus tuleb mõtestada ja siduda arenguvaldkondades seatud eesmärkidega.

Programmi loomine

Noored ise on täielikult kaasatud oma skautluse kogemuse kujundamisel ja elluviimisel. Noored mõtlevad välja, planeerivad ja viivad ellu iseenda seiklusi kogudes uusi elamusi, kogemusi ning ennast arendades. Skaudijuhi rolliks on noortele toeks ja abiks olla ning neid õigel teel hoida. Läbi selle ühise kogemuse loome programmi grupile.

Isiklik teekond

Iga skaut on vastutav oma isikliku skautliku kogemuse eest ning osaleb oma teekonna kujundamisel ja planeerimisel. Selle idee läbi saab suunata noore tutvuma arenguvaldkondadega ning võimaldada tal läbi skautluse õppida ja ennast arendada.

Programm, mida noored ise endale koos skaudijuhtide abiga kokku panevad, käib kolme kindla sammu haaval:

PLAANI – TEOSTA – HINDA.

Tegevused planeeritakse, viiakse läbi ning hiljem analüüsitakse kogu protsessi. Tegevuse järgne analüüs on väga oluline, aidates noortel õppida läbi tegevuse, välja tuua ja kinnistata uued teadmised ja oskused ning võtta õpitu kaasa järgmisele seiklusele. Järelduste tegemine on oluline osa noore isikliku teekonna juures. See võimaldab näha enda arengut ja liikuda edasi tulevaste avastuste ning kogemuste poole.

 

Märgid

Programmi käigus on võimalik omandada kolme sorti märke:

  • Lubaduse/tõotuse märk. Märgi saab noor hundulubaduse või skauditõotuse andmisel koos üksuse kaelarätiga.

  • Isikliku arengu märgid. Isikliku arengu märkidega tunnustatakse noort isiklikul teekonnal edasiliikumise puhul. Need ei põhine määratud testidel vaid pigem põhimõttell viia noor „üks samm edasi.“ Mõnele noorele on see lihtne, teisele rohkem väljakutseid pakkuv, kuna sõltub noore küpsusest ning õppimisvõimest. Skaudijuhid peavad teadma oma skautide taset, et suunata salga tegevusi selliselt et seiklused/väljakutsed arengueesmärkide täitmiseks oleksid osalejatele jõukohased kuid samas arendavad.

  • Skaudioskuste märgid. Skaudioskuste märgid eeldavad noorelt, et ta omandaks konkreetsed oskused vastavas valdkonnas. Skaudioskuste nõuded on jaotatud progresseeruvateks tasemeteks (tavaliselt 4), mis tagavad oskuse täieliku omandamise.  Järgmisele tasemele jõudmisel asendatakse eelmise taseme märk. Skaudioskuste valdkonnad on näiteks esmaabi, matkamine, köietöö jms.

 

Skaudijuhi roll

Skaudijuhi ülesandeks on olla nõuandja, toetaja, abistaja, motiveerija. Skaudijuht on eeskuju, mitte ülemus (boss).

Nooremad vanusegrupid vajavad loomulikult rohkem abistamist ning suunamist kuid vanemates vanusegruppides peab see muutuma pigem mentori-treeneri laadseks suhtluseks. Skaudijuht peab olema noorte vajadustest teadlik ning aru saama, „kui kaugel nad on“ oma arengus noorte inimestena. Skaudijuhid abistavad noortel oma tegevusi  hinnata ning skautlikul teel saadud kogemusi ja arengut esile tuua.