Salgasüsteem tekitab organisatsiooni ning õppimine läbi skautliku meetodi annab noortele, kes on omavahel sõbrad, võimaluse olla vabatahtlikult väikestes gruppides, millel on oma identiteet ning tahe teha seda pikaajaliselt, nautimaks sõprust, toetada üksteist tema isiklikul arengurännakul, võtta kohustusi üksteise ees ning jagada kohustusi projektides ning suhelda teiste samasuguste salkadega.

Igas vanusegrupis nimetatakse salku erinevalt:

  • Hundupesad
  • Skaudisalgad
  • Vanemskautide tiimid
  • Rändurite klubid

Skaudigrupp on peamiselt mitteformaalne grupp. Selle staatuse sellise hoidmisel on skautluse jaoks fundamentaalne tähendus.


“Noore vaatenurgast asetab skautlus nad vennaskondadesse, mis on nende loomulik organiseerumise viis, olgu siis mängimiseks, pahanduste tegemiseks või logelemiseks”
- BP, Aids to Scout mastership 1919

Eelkõige kasutab skautlik meetod salka vahendina/tööriistana, et saavutada hariduslikke eesmärke. See muudab skaudisalga õppekeskkonnaks, muutes selle samal ajal ka formaalseks. Seega on skaudisalgas ühendatud nii formaalne kui mitteformaalne külg. See tekitab aga teatud mõttes keerukusi. Ühest küljest on salk mitteformaalne, kuna moodustub hulgast noortest endast. Teisest küljest on salk formaalne, kuna skautlik meetod eeldab, et grupi liikmed arenevad läbi eneseharimise. Veelgi lihtsustatumalt- mitteformaalsus avaldub läbi noore enda vaatenurga, täiskasvanud juhendaja silmis on tegu formaalse üksusega.

Seesugune salga kahestuv iseloom tekitab laia perspektiivi ning asetab liitekoha isiklike vajaduste ning organisatsiooni eesmärkide vahele. Seega on vahetegu formaalse ning mitteformaalse grupi omaduse vahel väga oluline.

Seega salgatöö kaudu avalduvad oma kõrgeimal võimalikul tasemel lojaalsus, panustamine ning energia, kõik salga huvides. Ning seda kordi rohkem kui individuaalselt eesmärgi poole püüeldes. Võtmeküsimuseks selle arusaamiseks on salgasüsteemi mõistmine.

Esmane ning primaarne grupp ühiskonnas on perekond, mis annab meile esmase kuuluvuse. Ükskõik mis vanuses, nii noored kui vanad mõistavad, et me vajame gruppi sõpru, kolleege ning vaba aja veetmise gruppe, et rahuldada kuuluvust. Inimese vajadust kuuluda gruppi.

Skaudisalk aitab noori nende identiteedi otsinguil mitte ainult läbi sisemiste mehhanismide vaid ka läbi sümbolite, märkide, traditsioonide ning muude väliste elementidega.

Skaudisalk oma mängude, tegevuste ning jätkuva sisemise dialoogiga aitab noortel välja arendada nende enda viis kuidas ületada hirm ning olla üheks osaks maailmast. Noored liituvad salgaga vabatahtlikult.

Vabatahtlikkus on salga toimimiseks võtmeelement. Kuuluvus – või mittekuuluvus – peab olema noore poisi või tüdruku vaba tahte väljendus, samuti nagu liikme aktsepteerimine teiste salgaliikmete poolt. Noored eelistavad olla koos inimestega, kes neile meeldivad, kellega nad tunnevad ennast mugavalt, sõpradega kellel on nendega sarnased huvid. Iga skaut peaks olema salgas, kus ta tunneb ennast teiste poolt aktsepteerituna ning julgeb tegutseda.

Tulenevalt vabatahtlikkuse printsiibist, toimib kõige paremini olukord, kus leitakse juba olemasolev punt või kamp noori ning kutsutakse nad üheskoos skautidega ühinema ning moodustama skaudisalka. See oleks ideaalne viis kuidas kasvada. Skaudijuhi poolt, struktureerida ise salku enda initsiatiivist lähtuvalt oleks viga. Samuti pole hea korraldada suuri värbamisüritusi, jagada ning liita salku aritmeetilistel põhjustel. Kõik need praktikad on siiani näidanud, kuidas salgasüsteemi tegelikult lõhutakse. Sellega lõpetatakse mitteformaalne-sõprade-kamp aspekt ning mis on isegi hullem ka skautluse eesmärkidest lähtuvalt – sellega me lõhume parima õppekeskkonna.

Skaudisalk ei tohi olla vaid parima tulemuse saavutamiseks kokku pandud tiim. Skaudisalk peab olema stabiilselt eksisteeriv, samade liikmetega, loob oma liikmete kogemustest lähtuvalt oma ajaloo, traditsioonid ning jagab oma saavutatut. Kõik see kandub loomulikul teel üle uutele salga liikmetele.

Salga stabiilsus ning liikmete sõprussidemed sõltuvad otseselt salga siduvusest. Siduvus on jõud, mis hoiab liikmeid salgas koos ning muudab liikmed tugevamaks kui nad oleksid üksi üritades. Seotus muudab salgaliikmed üksteisele atraktiivseks ning uhkeks salka kuulumise üle.

Salga suurus

Pole olemas salgaliikmete arvu „ideaalset numbrit“ kuid praktika näitab, et parim salga suurus on 5-8 inimest. Salga toimimine ei sõltu mitte inimeste hulgast grupis vaid pigem salgaliikmete sisemistest funktsioonidest ning omavahelistest sidemetest. Seega kujuneb salga suurus vastavalt selle sisemisele vajadusele ning keegi ei tea seda paremini kui salga liikmed ise.

Mitteformaalse salga identiteet tähendab salgaliikmete teadlikkust, milline nende salk on ning kuidas see teadmine areneb ajas ning erinevates situatsioonides. Identiteet koosneb salga sisemisest struktuurist, liikmete staatustest ning rollidest, salga reeglitest, juhtimisest ning salka kuuluvuse sümbolitest.

Salga suurus võib hundudest kuni ränduriteni oluliselt erineda, kuna noored ise otsustavad, kui palju inimesi on nende salgas vajalik, et saavutada selle täielik identiteet. Siiski on väiksed salgad tõestanud oma efektiivsust skautide individuaalse arengu vahendina programmi läbimisel.

Salganõukogu

Salganõukogu on formaat oluliste otsuste tegemiseks, ning millest kõik salga liikmed osa võtavad. Nõukogu võib kohtuda nii tihti kui liikmed seda nõuavad, teisest küljest ei tohiks need toimuda nii tihti, et muutuksid regulaarseteks salga koondusteks. Salga nõukogu otsused tuleks protokollida (nt salga logiraamatusse).

Skaudijuhtide osalemine salga nõukogus peab olema vastavuses grupi keskmise vanusega vastavalt liikmete arengutasemele ja oskusele oma tegevusi planeerida ning otsuseid langetada. Näiteks hundupesas/karjas peab skaudijuht salganõukogusid korraldama ja eest vedama peamiselt ise. Skaudigrupis on skaudijuhi roll juba vaid abistavam, rändurid aga peaksid korraldama kogu tegevuse iseseisvalt.

Salganõukogus käsitletavad teemad peavad olema liikmetele eakohased ning arusaadavad. Tüüpiline salganõukogu võiks sisaldada mõnda järgnevatest teemadest (eakohasel detailsusel):

  • Uute seikluste ideede arutelu ja ettevõetavate seikluste kinnitamine.
  • Salga pikema tegevusplaani arutelu ja kinnitamine
  • Salgaliikmete isikliku arengu enesehindamisele kaasaaitamine konstruktiivsete kommentaaridega.(detailsem tagasiside on noore ja juhi vahelise vestluse teema)
  • Salgajuhi ning abijuhi valimine.
  • Salgaliikmete rollide ning ülesannete defineerimine.
  • Salga vara haldamine.

Salga reeglid

Need on standardid, mis on salgaliikmete poolt aktsepteeritud ning neile tähtsad. Paljudes mitteformaalsetes gruppides on ka kirjutamata reegleid ja tavasid, mis tihtilugu on ka otsesõnu defineerimata.   

Lisaks skaudiseadustele tekivad ka skaudisalgas loomuliku kujunemise teel salga enda reeglid, kuidas noored oma salgas mingit asja teevad. Reeglid arenevad koos grupi täiustumise ning arenguga.

Need reeglid kogumis moodustavad salga sisemise kultuuri. Kultuur areneb koos salgaga ning noortele meeldib öelda „meie salgas tehakse asju nii.“

Reeglid peaksid olemas olema nii sõnaliselt kui tähenduselt lahtiseletatud nii, et iga salga liige neid täielikult mõistaks. Noorte arenedes muutuvad ka salga reeglid täpsemaks.

Salgajuht

Väikses grupis on liider hädavajalik. Noor, kes valitakse salgajuhiks, jääb edasi salga liikmeks. Olles osa salgast, kuid täites teatud „kriitilisi funktsioone.“

Salgajuht:

  • Esindab salka rühma/lipkonna salgajuhtide kogul ja mujal
  • Aitab salgal jõuda oma eesmärkideni.
  • Osutab lepitaja rolli salgasiseste konfliktide puhul.
  • Tunneb salgaliikmete väärtusi ja eesmärke.
  • Algatab grupis tegevusi.
  • Hoiab ja kasvatab salga ühtekuuluvustunnet.

Salga identiteet

Peamised salga sümbolid, mis kujundavad selle identiteedi on salga nimi, kohtumispaik ning logiraamat. Salgale nime valides kinnitatakse salga individuaalst ja selle liikmete ühtekuuluvust. Tihti valitakse nimeks looma nimi, kelle moodi salga liiked soovivad olla. Piirkondlikel üksustel võib ka olla reeglistikke salganimede osas.

Salga kohtumispaik või salganurk peaks olema eriline, samuti salga eale vastav justkui oma territoorium. Salganurk peaks olema dekoreeritud vastavalt salgaliikmete soovile ning maitsele. See on koht, kus toimuvad salga kohtumised ning kus salga vara ning asju hoitakse. Kui salgal ei ole oma ruumi või nurka, siis on abiks ka salga laegas, kus salga tähtsamaid esemeid (logiraamat, lipp jm) hoida ning mida saab ka laagritesse kaasa võtta.

Kui salk matkab või on laagris kogu üksusega, siis on laagripaiga valikul tuleks arvestada vajadusega et iga salk vajab kohta, kus tegutseda vaid isekeskis ning säilitada oma grupi individuaalsus.

Salga logiraamat on raamat, kuhu märgitakse salga oluline info, kirjeldatakse toimunud üritusi ning salga ja selle liikmetega juhtunut läbi ajaloo. Kuna see hoiab koos salga ajalugu, tekitab see liikmetes uhkust oma mineviku suhtes, elevust uutel liikmetel tuleviku suhtes ning soovi jäädvustada hetkeolukord. See on privaatne raamat, mis on hoitud erilises kohas ning näidatud kolmandatele isikutele vaid juhul, kui kogu salk sellega nõus on. Raamatu eest hoolitsemine ja selle täitmine on antud ühe salgaliikme (kroonik) kätte, aga seda vahetatakse regulaarselt, soovi korral on see aga avatud täiendamiseks kõigile liikmetele.

Salgad võivad luua ka teisi sümboleid omal soovil nagu hüüd, moto, lipp, värvid, salakoodid, vile ning muud. Tunnustamaks noorte algatust, peaksid juhid valitud sümboleid austama, vajadusel aga valikus aitama, tuues esile kasinust ja lihtsust. Peaks jälgima, et valitud sümbolid haakuks ka üldise skautliku sümboolikaga.