Reedene päev andis skautide rahvusvahelises suurlaagris noortele võimaluse saada teada, kuidas näiteks looduses olevate samblike abil hinnata keskkonna puhtust, mida toovad ühiskonnale kaasa kliimamuutused, kuidas ehitada savist ja muudest looduslikest materjalidest maju, kuidas puhastada erinevate meetoditega vett, hinnata vee kvaliteeti ning millest saab metsas süüa-juua teha. Antud päevaga õppisid noored märkama loodust ja muutuseid enda ümber, andma oma panus end ümbritseva keskkonna heaollu ning õppida looduses hakkama saamist.

„Linnastumise tingimustes ja olukorras, kus noored veedavad ehk liiga palju aega virtuaalmaailmas, on skautlusel suurepärane võimalus hoida Eestile omast looduslähedust ja arusaama keskkonnahoiu olulisusest. Skautliku meetodi südamikuks on tegutsemine looduses, olles põimitud nii kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamise, noortele olulise seikluslikkuse ja läbi tegevuse õppimise ning enesearenguga“, ütles Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm.
Suurlaagri looduspäeva aitasid teoks teha Tartu Loodusemaja, RMK ja Keskkonnaamet.

Skautide suurlaagri kaheksa päeva täis seiklusi sai laupäeva keskpäevaks lõputseremooniaga kokku tõmmatud. "See laager tegi sõpruse ja rahvusteülese skautlusega Eesti suve kuumemaks", ütles laagris olnud Iisraeli esindusüksuse juht Ido Cohen. "Praegune Eesti suvi oma jahedate ja valgete öödega oli oluliselt soojema kliimaga harjunud Iisraeli skautidele omamoodi elamuseks ja kokkuvõtteks jäävad Iisraelist kohale tulnud skaudid meenutama seda laagrit kui ühte oma seni erilisemat skaudielamust", lisas suurlaagri juht Valdik Kask.
Suurlaager tõi Järvamaale, Tagametsa kokku 522 osalejat ning laagri korraldamises osales 148 vabatahtlikku. Laagrit külastas nädala jooksul 235 külalist ja lisaks Eesti skautidele ja Eesti gaidide esindusüksusele oli osalejaid Ameerika Ühendriikidest, Iisraelist, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest, Tšehhist ja Valgevenest.

Seekordse suurlaagri nimeks oli "Seiklusratas", rõhutades skaudiprogrammi lahutamatut osa - noore enda huvidest ja valikutest lähtuvat seikluslikku õppimist. Suurlaagri peamiseks eesmärgiks oli tuua noored looduse keskele ja julgustada neid tegema koostööd ning ise valikuid tehes end läbi seiklusliku võtme mitmekülgselt arendama. Noortel oli laagripäevade jooksul võimalik valida 120 erineva tegevuse vahel, millest ühe ekstreemsema, 260-meetrise ZIP-line, rajamiseks kulus 300 kg trossi kogupikkuses 280 meetrit. Tegu on ühe Eesti pikima analoogse atraktsiooniga.

Suurlaagri infrastruktuuri rajamiseks tehtud töömahu iseloomustamiseks saab välja tuua näiteks seda, et laagri joogiveega varustamiseks rajati enam kui 300-meetrine ajutine veetrass ning veeti 300 meetrit ajutisi elektriliine. Maitsvad söögikorrad valmisid igapäevaselt kümnes erinevas välikatlas, kokku söödi ära muuhulgas 900 pätsi saia, 700 pätsi leiba ning 280 kg kartulit. Laagrilinnakusse püstitati 300 ruutmeetrit üldkasutatavat telgipinda, et tegevus saaks toimuda iga ilmaga. Laagri saunaahi küdes laagri jooksul kokku 104 tundi, et tagada laagrilistele pesemisvõimalused.

"Moodsad tehnoloogilised lahendused kombineerituna traditsioonilistest skautlikest metsatarkustest ja- oskustest, hea koostöö laagri korraldamisel ning rõõmus ja teotahteline rahvusvaheline skautide kogukond Tagametsas andsid kokku ühe seiklusliku ja õnnestunud laagrinädala." ütles peaskaut Kristjan Pomm.

Üritust toetasid:  
Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti-Ameerika Fond, Isover, Võti24.ee, Tallinna Tehnikakõrgkool, Nevi Reklaamtrükk, Vici, Ellujäämisakadeemia, Toi Toi Eesti, Päästeamet, Kaitseliit, Tervise Paradiis, Skypark, Seikluskoolituse OÜ, Tartu Loodusmaja, Mailis Design, MySnack ja Tere.