22.-26.02.2018 toimus Lõuna-Koreas World Youth Camp, kuhu kogunes noori üle terve maailma. Eestit esindasid Riina Torim (Kaljurebane) ja Ann Valdi (Okaskannel). 

Oma reisist on Riina ja Ann kirjutanud järgmist: Koreasse jõudes oli meil meeleolu ülev, võimalik, et suurt rollis mängis ka seljatagune 9-tunnine ebamugav lennusõit. Lennujaamas olid meil vastas Korea skaudid, kes meid korralikult juhendasid ja aitasid. Peale seda oli ees kahe tunnine bussisõit, mis viis meid otse suusakuurorti, kus jagati meid kümnestesse gruppidesse ja ees ootas õhtusöök ja laagri avamine. See kõik oli päris kurnav, sest magada polnud me saanud ammu. 

Teisel päeval oli äratus väga vara. Meid ootas ees taliolümpiamängud. Sõitsime vaatama freestyle suusatamist. Hommikusel rivistusel saime omale ka laagrisõbrad, kaks poissi Belizest. Nemad nägid lund esimest korda, mis meie jaoks oli muidugi võõras, sest samal ajal oli Eestis lumine ning -20 kraadi. Võistluspaika jõudes jagati meile kätte piletid, millega pääsesime olümpiat vaatama. Meeleolu oli ülev, kuigi mingi hetk tuli peale ka väike väsimus. Võistlus kestis üllatavalt pikalt ning kahju oli, et Eestit polnud seal keegi esindamas. Edasi läksime lõunasööki sööma ühte Korea kohvikusse, sealt tuli meie esimene kogemus hotpotiga. See tähendab seda, et toit on laua ääres pliidil ja keeb. Tagasi kuurorti sõitsime me kaks tundi. Seal osalesime rahukonverentsil, kus saime tutvuda sellise liikumisega nagu Messengers of Peace.

   

Kolmanda päeva äratus oli samuti vara, aga see päev oli ka täis väga palju erinevaid seiklusi. Meie grupp läks esimesena kanuuga sõitma, kuhu mahtus 10 inimest. Järve ääres kõrgusid kaunid mäed ja järve vesi oli peegelsile. See oli unustamatu kogemus. Edasi läksime Sky Walkile. Terve sild oli klaasist, kus sai sussidega käia. Inimesele, kes kardab kõrgust, on see paras väljakutse. Peale seda läksime Rail-bike`idega sõitma. Need on neljakohalised sõidukid, kus olid pedaalid, millega vändata. Raudtee kulges mägede vahel, vahepeal ka läbi nende rajatud tunnelite. Saime kogeda vapustavat Lõuna-Korea ilu ja mägesid. Peale seda oli jälle söögiaeg, millele järgnes K-POP festival. Festivalil oli alguses ka mustkunstnik, kelle oskused olid hämmastavad. Esinesid mitmed tuntud Lõuna-Korea bändid, näiteks VIXX. Selle bändi esinemise ajal läksid kohalikud kontserdile tulnud fännid lihtsalt hulluks.

Neljandal päeval saime lõpuks ka suusatama minna. Olime väikses grupis, kus kõigil olid oskused suusatada. Läksime alustuseks mäele. Eestis pole kumbki meist sattunud sellistest kõrgustest laskuma. See oli üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks oli vaade kõrgelt mäelt lihtsalt vapustav. Peale suusatamist oli kõige kurvem osa - lõputseremoonia. Pidime head aega ütlema seal saadud headele sõpradele. Lisaks oli samal ajal ka rahvuste õhtu, kus kõik riigid said end tutvustada. Meie pakkusime musta leiba, kilu, täissuitsuvorsti ja Kalevi šokolaadi.

        

Järgmisel päeval sõitsime hommikul vara kohe lennujaama. Lennule jõudsime napilt, kuna eelmine päev olid lõppenud olümpiamängud ja meeskonnad olid oma varustusega samale lennule minemas. Lennu algus hilines tund aega, hiljem jõudsime napilt ka Moskvas Tallinna lennule. Meie kohvrid nii kiiresti järgi ei jõudnud ja saime need kätte päev pärast Eestisse tagasi jõudmist.

Laager oli väga meeleolukas ja täis erinevaid võimsaid emotsioone. Me mõlemad jäime igatsema seal saadud sõpru ja muid huvitavaid inimesi, keda kohtasime. Peale selle igatseme ka laagris olnud erinevaid tegevusi, mis tegid meie päevad põnevaks. Toidu osas oleme aga erimeelel, Ann igatseb Korea toitu, Riina ei taha seda väga nähagi.  Muidugi pikad lennusõidud ei olnud ka just meeldivad, aga ometigi see oli huvitav kogemus meile, seigelda üksi esimest korda lennujaamades.

Kindlasti soovitame kõigil haarata kinni võimalusest minna välislaagrisse, sest tutvumine teise kultuuri inimestega annab väga palju juurde ka silmaringile ja on igati põnev. Iga tund õpib midagi uut ja saab sõbrad kogu eluks üle maailma. Välislaagris tuleb välja skautluse tõeline hing!

 

 

Ann ja Riina